Haagissuvila vedamiseks sobiva auto valimine: kilogrammide virr-varr selgemaks

Enne matkahaagise rentimist või koguni karavaniostu planeerides, tuleb lisaks rahakoti võimalustele pisut süveneda kaaluprobleemidesse. Paraku sellistesse, mida vahemere-dieediga või kardiotreeninguga ei paranda.

Kaaluteemaga soovitan haagissuvila omanikel põhjalikumalt tegeleda ka enne autovahetust. Eriti nüüd, mil autod muutuvad hübriidseteks või lausa elektriliseks, tuleb kullipilguga registrimasse ja piiranguid jälgida. Pealtnäha pisikeste autode kaalud kasvavad nagu pärmi peal.

Osade soojas autosalongis müüdavate autodega ei pruugi haagise vedamine üldse lubatud olla. Võib juhtuda, et mõne mootori konfiguratsioonis on lubatud kärukonksule sisuliselt kinnitada vaid jalgrattahoidja.  400-500 kg tegeliku massiga minikaravani vedamine võib olla lubatud, aga täismõõdus haagiselamute vedamisest võite suu puhtaks pühkida.

Leiad artikli lõpust tabelis valiku autodest, mida matkahaagisega reisiv koeraga perekond võiks silmas pidada.  Keda kaaluteema natuke rohkem huvitab, soovitame enne tabeli sirvimist artikli lõpuni lugeda. Räägime, kuidas erinevaid numbreid mõista ja kombineerida, et kõik oleks legaalne.

Registrimassi leiad tehnilisest passist

Paarkümmend aastat tagasi oli suhteliselt lihtne – haagist oli mõistlik vedada korraliku (diisel)mootoriga, aga mitte üleliia suure või raske sõidukiga. Autokoolist B-kategooria sõiduõiguse saanud pidid lihtsalt silmas pidama kirvereeglit, et auto ja haagise registrimassid kokku ei ületaks 3500 kg.

Registrimassidest, mitte tegelikest massidest selgub endiselt, millise kategooria juhiluba peab kasutajal olema. Olid ajad, mil registrimassi võidi vähendada täismassist väiksemaks kandevõime arvelt.  Trikitamisel mahutati sõidukid madalamasse kategooriatesse.

Millal haagise tegelik mass mängu tuleb?

Auto tehnilisest passist leiate veel kaks olulist numbrit: piduriteta ja piduritega lubatud haagise maksimaalne mass. 

Pange siin tähele: jutt ei ole registrimassist. Tekib praktiline küsimus – mis saab, kui teil on auto, mis tehnilise passi järgi võib vedada 600 kg piduriteta haagist. Samal ajal kerghaagise passis on märgitud registrimassiks 750 kg ning päriselt jääb matkahaagise kaal 500 kg kanti koos kogu varustusega?

Liiklusseaduses on üks huvitav säte (§ 34 lg 11), mis keelab kasutada autorongi koosseisus haagist tegeliku massiga, mis ületab vedava auto registreerimisel määratud lubatud haagise suuremat massi.  Näiteks haagisemüüja Brentex selgitab, et võib kasutada ka suurema registrimassiga haagist, kuid kasutaja peab tagama, et haagise tegelik mass ei ületaks 600 kg. Samale sättele viitavad teisedki haagiste kasutamist puudutavad selgitused, ent see olukord võib tekitada vaidluseid.

Oluline on: kui auto taga on lubatud vedada 600 kg piduriteta haagist, siis seda ei tohi ohutuse pärast ületada. Kui peaks juhtuma liiklusõnnetus või  rutiinne kaalukontroll maanteel ning haagise kaal on reaalselt suurem, on juht selgelt rikkunud liikluseeskirju.

Kuna kehtiva seaduse järgi lähtutakse haagiste puhul tegelikust massist, mitte registrimassist, siis varem kandevõimega trikitamisel ei ole enam mõtet. Kasutatud haagiste puhul tasub registrimassi ja täismassi erinevust silmas pidada. Ja veelkord, registrimassi põhjal selgub, kas juhiluba on ikka piisav konkreetse autorongi (auto+haagis) vedamiseks. 

Hea valik oleks piduritega O1 kerghaagis

Minikaravane on võimalik sõltuvalt haagise ja tema varustuse kaalust registreerida liiklusregistris kas O1 või O2 kategooria sõidukina. Esimene O1 kategooria tähistab kerghaagist – sellel ei pea olema pidureid. Aga võib olla, lihtsalt iga lisatav komponent kaalub midagi. Ja kui on pidurid, siis neid tuleb hoida korras.

Miks soovitan haagisele pidureid? Üks ja lihtne vastus – ohutus. Mäletan seda, kui istusin esimest korda 431 kg tühimassiga haagist vedava auto rooli. Olin varem sõitnud raskemate haagistega. Ja ärge arvake et vahest aru ei saa – tõepoolest on pidurite puudumine haagisel sõidu ajal tuntav.

Olgu-olgu, maanteel olete liikluses ettevaatlikum, suurendate ohutut pikivahet ja kes see haagisega siis ikka kihutab. Aga kui öösel peaks teed ületama mõni unine põder, siis sel hetkel tõesti käib peast läbi mõte, et võiks need pidurid ikka olla sel haagisel.

Respo kodulehe info põhjal on nende minikaravani võimalik piduritega komplekteerida alates registrimassist 800 kg. Ehk siis O2 kategooriana. Võibolla tasuks küsida eritellimust ja kohe tehases lasta haagis ehitada ja registreerida sobivas kaalus.

Lisaks ohutusele on see ka tähtis haagist vedava auto registriandmete tõttu (mäletate eelmises lõigus haagise tegeliku massi juttu?).  Kui vaadata artikli lõpus olevat tabelit, siis 750 kg registrimassiga piduriteta O1 kerghaagist saavad vedada ainult suuremad autod. Piduritega 750 kg haagist suudaksid vedada ka väiksemad. Niisiis avardaks pidurite lisamine teie võimalusi võimalikul edasisel autovahetusel.  

On üsna nõme, kui peate uut autot valides nentima, et hulk variante tuleb kaaluprobleemide tõttu kõrvale heita. Mina õnneks leian sellest tabelist üles meeldiva ja oma vajadustele vastava auto, mis DoggoTravel minikaravani suudab legaalselt ära vedada. Kas ka meie lugejad? Loodame!

O1 või O2: mitte hapnik vaid haagise kategooria

O1 kategooriasse liigituvad kõik haagised, mille registrimass on 750 kg või väiksem. O2 haagise registrimass on rohkem kui 750 kg ja ei tohi ületada 3500 kg. Arusaadavalt oleks 3,5 tonnise O2 haagise vedamine B-kategooria sõiduõiguse korral ükskõik millise sõidukiga illegaalne.

Niisiis, nüüd tasub veelkord vaadata haagisele ette rakendatava auto registrimassi: kui haagise registrimass ja auto registrimass jäävad B-kategooria lubade puhul alla 3500 kg, võite haagist edasi uurida.

Kerghaagise eelised: rehvid ja tehnoülevaatus

Kerghaagisel ehk O1 kategooria kasutamisel on mõned eelised. Eestis kehtib sõiduautodele talvisel ajal detsembrist märtsi lõpuni talverehvide kasutamise kohustus. O1 kategooria haagistele on tehtud erand – nende puhul ei kehti vedava autoga samaliigiliste talverehvide kasutamise nõue. 

Ehk siis: kui veate O2 haagist, siis peate kasutama talvel kas naastrehve või lamellrehve ka oma haagisel. Talverehve tuleb kusagil hoiustada. Iga vahetus hooaja alguses ja lõpus maksab midagi, või vähemasti kaasneb sellega ajakulu. Ja kuigi soetusmaksumus on haagise rehvidel suhteliselt väike, on see ikkagi lisakulu.

Ka tehnoülevaatusel on erinevad reeglid sõltuvalt haagise kategooriast. O2 haagist tuleb näitamas käia iga 12 kuu järel. Arusaadav – see on ohtlikum ja kulub kiiremini kui kerghaagis, tõenäoliselt veetakse sellega tihemini raskeid koormaid.

Kerghaagisega on eriti lihtne – esimest korda tuleb tehnoülevaatuspunkti külastada alles 48 kuu möödudes esmaregistreerimisest. Nii võite tutikana ostetud haagist 4 aastat muretult kasutada. Ise tasub muidugi silma peal hoida, et rehvid, tuled ja haagisepea oleksid ikka nõuetekohased ja töökorras. 

Pärast nelja aastaseks saamist hakkate haagisega ülevaatusel käima iga kahe aasta tagant. Kui haagis jõuab väärikasse ikka (10-aastat), alles siis tasub omale tehnoülevaatuse kliendikaart hankida, mis O2 haagise omanikel pidi algusest peale rahakoti vahel olema. Igal juhul on võrreldes O2 haagisega kerghaagise ülevaatuse tihendus ja kaasnevad kulud kordades väiksemad. Minikaravan ei oleks oma nime väärt, kui seda ei saaks kenasti mahutada O1 piiridesse.

Millise autoga vedada matkahaagist?

Ja nüüd siis see kauaoodatud tabel. Sõidukeid saab sorteerida näiteks hinna või nime järgi – kliki päisereal. Otsingureale trükkides saab tabelit filtreerida, näiteks vaadata ainult Toyota valikus olevaid sõidukeid või siis teatud keretüübiga autosid.

Kui klikkida tabeli linkidel, saab registreerida mugavalt proovisõidule või uurida põhjalikumalt pakutavat lisavarustust ning tehnilisi andmeid.  

Ehk leiad endale sobiva? Ja kui mitte – soovita meile ise!