Search
image

Līču-Laņģu liivakivi paljandi matkarada

Kilomeetri pikkune ja kuni 30 meetri kõrgune liivakivikalju. Rada möödub karjäärist. „Juustumägi” ja 48 m pikkune koobas, milles väljub allikas.

Be the first to review
Instagram will load in the frontend.
Instagram will load in the frontend.
Instagram will load in the frontend.

Lisalugemist ja välislingid

FAQs

Q Lemmikloomasõbralik

vajab #käpproveri külastust

Q Google hinnangud

Līču – Laņģu klintis
Līču – Laņģu klintis
4.7 out of 5 stars
600+ reviews
Liepa Parish
LV-4128, Latvia
Līču – Laņģu klintis
Alis Monte
5 out of 5 stars
Simply a must see place in Gauja national park. Youll need to walk for it and there are not many signs to find the entrance. Just go the the raildroad, cross...
Līču – Laņģu klintis
Dagmāra Gabrāne-Serdāne
5 out of 5 stars
A very beautiful place. Suggest to take the time and walk all paths not just along the cliffs.

Q Natuke teadust ja taustainfot

Gauja lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat, pärineb kesk-devonist.
Lademe paksus Eestis on 78–80 m. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit. Lade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris.
Devoni lõpuks (ca 360 miljonit aastat tagasi) hakkas seni enamasti madalmerega kaetud Eesti ala mere alt vabanema ja maismaaks muutumas. Sellele eelnes 600 miljoni aastat tagasi lõunapooluse ümbert alguse saanud hiidmandrist eraldunud Balti­ka ürgmandri triiv. Baltika ürgmanner praegune Ida-Euroopa ja Skandinaavia ala, mille keskmesse jäi ka tulevane Eesti.
Ordoviitsiumile järgnenud ja devonile eelnenud siluri alguseks (ca 444 miljonit aastat tagasi) oli Baltika ürgmanner koos Eesti alaga jõudnud ekvaatorile, kus põrkas kokku Laurentia ürgmandriga, mille taga­järjel tekkis tänapäevase Himaalajaga võrreldav Kaledoonia kõrgmäestik.
Kaladest kujunesid neljajalgsed ilmselt Hilis-Devonis ja need olid varajased kahepaiksed.

Gauja kihistu heledavärviline kvartsliivakivi erimid, tänu oma väikesele raua ja kõrgele kvartsi (>95%) sisaldusele on
sobilik kasutamiseks klaasiliivana. Viimast on pikema aja vältel selleks otstarbeks ka Piusa raudteejaama
vahetus läheduses kaevandatud

image