Līču-Laņģu liivakivi paljandi matkarada

vajab #käpproveri külastust

Gauja lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat, pärineb kesk-devonist.
Lademe paksus Eestis on 78–80 m. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit. Lade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris.
Devoni lõpuks (ca 360 miljonit aastat tagasi) hakkas seni enamasti madalmerega kaetud Eesti ala mere alt vabanema ja maismaaks muutumas. Sellele eelnes 600 miljoni aastat tagasi lõunapooluse ümbert alguse saanud hiidmandrist eraldunud Balti­ka ürgmandri triiv. Baltika ürgmanner praegune Ida-Euroopa ja Skandinaavia ala, mille keskmesse jäi ka tulevane Eesti.
Ordoviitsiumile järgnenud ja devonile eelnenud siluri alguseks (ca 444 miljonit aastat tagasi) oli Baltika ürgmanner koos Eesti alaga jõudnud ekvaatorile, kus põrkas kokku Laurentia ürgmandriga, mille taga­järjel tekkis tänapäevase Himaalajaga võrreldav Kaledoonia kõrgmäestik.
Kaladest kujunesid neljajalgsed ilmselt Hilis-Devonis ja need olid varajased kahepaiksed.

Gauja kihistu heledavärviline kvartsliivakivi erimid, tänu oma väikesele raua ja kõrgele kvartsi (>95%) sisaldusele on
sobilik kasutamiseks klaasiliivana. Viimast on pikema aja vältel selleks otstarbeks ka Piusa raudteejaama
vahetus läheduses kaevandatud