Līču-Laņģu liivakivi paljandi matkarada

Kilomeetri pikkune ja kuni 30 meetri kõrgune liivakivikalju. Rada möödub karjäärist. „Juustumägi” ja 48 m pikkune koobas, milles väljub allikas.

Instagram will load in the frontend.

.stk-181273e{box-shadow:7px 5px 30px rgba(72,73,121,0.15) !important}

Lisalugemist ja välislingid

.stk-d9d6d67 .stk–svg-wrapper .stk–inner-svg svg:last-child,.stk-d9d6d67 .stk–svg-wrapper .stk–inner-svg svg:last-child :is(g,path,rect,polygon,ellipse){fill:#0693e3 !important}

Cesis Turism Līču-Laņģu Sandstone Cliffs

.stk-b7ac409 .stk–svg-wrapper .stk–inner-svg svg:last-child,.stk-b7ac409 .stk–svg-wrapper .stk–inner-svg svg:last-child :is(g,path,rect,polygon,ellipse){fill:#0693e3 !important}

Matkaraja kirjeldus ja huvipunktid (inglise keeles)

FAQs

Q Google hinnangud

Līču – Laņģu klintis

4.7 out of 5 stars

600+ reviews

Liepa Parish
Cēsis Municipality, LV-4128, Latvia

Līču – Laņģu klintis

Muuk Kivi

5 out of 5 stars

posted 5 months ago

wow, what a trail of latvian sand cliffs and water streams, one of the best trails i have been to in Latvia. But of course to get there from the minimg area...

Read Full Review

Līču – Laņģu klintis

Echo T

5 out of 5 stars

posted 7 months ago

Really nice place and worth visiting again

Q Natuke teadust ja taustainfot

Gauja lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat, pärineb kesk-devonist.
Lademe paksus Eestis on 78–80 m. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit. Lade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris.
Devoni lõpuks (ca 360 miljonit aastat tagasi) hakkas seni enamasti madalmerega kaetud Eesti ala mere alt vabanema ja maismaaks muutumas. Sellele eelnes 600 miljoni aastat tagasi lõunapooluse ümbert alguse saanud hiidmandrist eraldunud Baltika ürgmandri triiv. Baltika ürgmanner praegune Ida-Euroopa ja Skandinaavia ala, mille keskmesse jäi ka tulevane Eesti.
Ordoviitsiumile järgnenud ja devonile eelnenud siluri alguseks (ca 444 miljonit aastat tagasi) oli Baltika ürgmanner koos Eesti alaga jõudnud ekvaatorile, kus põrkas kokku Laurentia ürgmandriga, mille tagajärjel tekkis tänapäevase Himaalajaga võrreldav Kaledoonia kõrgmäestik.
Kaladest kujunesid neljajalgsed ilmselt Hilis-Devonis ja need olid varajased kahepaiksed.

Gauja kihistu heledavärviline kvartsliivakivi erimid, tänu oma väikesele raua ja kõrgele kvartsi (>95%) sisaldusele on
sobilik kasutamiseks klaasiliivana. Viimast on pikema aja vältel selleks otstarbeks ka Piusa raudteejaama
vahetus läheduses kaevandatud