Ümbermõõdult Eesti suurim rändrahn – kui selle ümber tiir teha, tuleb juba 58 meetrit jalutuskäiku kokku. Kümme ringi ümber rändrahnu ja pool kilomeetrit käes! Rahnu otsa ronides näete ümbrust 6,4 meetrit kõrgemalt. Kui õnnestuks rahnu sisse pesa uuristada, siis selle ruumalaks kujuneks 728 kuupmeetrit, päkapikud suudaksid sinna ehk kolm korralikku korterit ehitada. Võrdluseks – Lahemaa Rahvuspargis asuva majesteetliku Majakivi ruumala on 584 m3 ja see asub rändrahnude edetabelis kolmandal kohal.
Liukivi on üksikobjektina looduskaitse all. Üle 25 m ümbermõõduga rändrahne peetakse hiidrahnudeks, neid on Eestis ligi 100 (Pirrus, 2009), mõnedel andmetel lausa 150 (Wikipedia). Kunda lähedal meres asuv Ehalkivi on teine Eesti hiidrahn, mille ümbermõõt on c.a 50 m.
Rabakivist rahnud
Enamik Eesti hiidrahnudest (64%) on rabakivist. Seda põhjusel, et jää-ajal suutis liustik neid lõhede tõttu kergemini purustada ja tükke lahti murda.
Rabakivi (soome k “rapakivi”) ei tähenda, et tegemist on soost või rabast siia sattunud rahnuga. Tegelikult on soome keeles rapakivi, mis tähendabki, et kivi on rabe, ehk kergelt murendatav. Tegemist on graniitkiviga.
Läänemerd ümbritsevad rabakivid on tekkinud 1,47…1,67 miljardit aastat tagasi ehk Proterosoikumis, maakoores toimunud venitusprotsesside tagajärjel. Tegemist on tardkivimiga. Vedelad magmakehad liikusid aeglaselt ülespoole ja tekitasid maakoores rebendeid, kuhu tungis balsaltne magma.
Lisalugemist
Eesti Loodus 2022 (lokaalne koopia)
Hiiu Leht 15.09.2020 Tapio Vares: Muuga kabelikivi – Eesti suurim rändrahn
Eesti Geokogude portaal rabakivide näidised
kivid.info rabakivi. Roosa, graniidi erim. Päevakivi kristallid esinevad mitme cm läbimõõduga ümardunud ovoiididena, mis on ümbritsetud paari cm paksuse hallikasvalge kestaga. Rabakivi värvus on enamasti pruun või punakaspruun, mõnikord rohekashalli varjundiga.